Neid lihtsaid nippe kasutades õpid uue keele kiiresti selgeks

© Shutterstock

IMELINE TEADUS

23. DETSEMBER 2023

Sa pole kunagi liiga vana, et õppida uut keelt. Tegelikult saad sa sellega hakkama kiiremini, kui arvad. Järgi neid viit lihtsat nõuannet, mida teadlased ja keeleõpetajad soojalt soovitavad.

Alusta

Miks?
Visalt püsiva arvamuse järgi on täiskasvanuna väga raske uut keelt lõpuni selgeks õppida. Mitu teadus­uuringut on aga näidanud, et enamik inimesi suudab igas vanuses vabalt rääkima õppida mistahes keelt ja täiskasvanud suudavad uue keele selgeks õppida sama kiiresti kui lapsed. Täiskasvanud algajad hakkavad isegi suhteliselt kiiresti moodustama emakeelena kõnelejatega sarnaseid lausestruktuure. Boonusena hoiame oma aju keelt õppides erksa ja teravana.

Kuidas?
Sa võid hõlpsasti õppida uut keelt ka siis, kui sul on kiire. Näiteks laadi alla keelerakendus, nagu Rosetta Stone, Duolingo või Babbel, ja kasuta seda veerand tundi päevas. Proovi uut keelt oma argipäeva integreerida, näiteks koosta ostu­nimekiri õpitavas keeles või sildista uue keele sõnadega kodus olevad esemed, et sa keelega pidevalt kokku puutuksid. Suhtle inimestega, kes räägivad seda keelt, loe artikleid, kuula taskuhäälingusaateid ning vaata filme uues keeles. Kui saad, mine ka puhkama riiki, kus seda keelt räägitakse.

Mõista tervikut ülalt alla vaadates

Miks?
Õpitavas keeles teksti lugedes puutud kokku paljude tundmatute sõnadega. Paljud alustavad n-ö lõpust, alustades tundmatute sõnade vastete sõnastikust otsimisega. See protsess keskendub aga rohkem detailidele, mitte üldpildile. Strateegiat nimetatakse inglis­keelse terminiga bottom-up ja see aitab mõista pigem üksikuid sõnu kui tekstitervikut. Seega on parem vastupidine strateegia: ülalt alla. Uuri tundmatute sõnade ja väljendite tähendust otsekui helikopterilt alla vaadates, mõistatades tervikut.

Kuidas?
Kasuta olemasolevaid teadmisi ja kogemusi, kui loed teksti, üritades dešifreerida lausete tähendust. Mõistata veidi sõnade tähendusi, tuginedes teistele keeltele, näiteks oma emakeelele, ja lähtudes kontekstist. Loe kogu tekst läbi ning ära muretse, kui sa jääd mõne sõnaga jänni. Teisisõnu, julge pealiskaudselt lugeda. Hinda oma oletusi – kas need tunduvad mõistlikud ja tõenäolised? Ülalt-alla (top-down) lähenemist saab kasutada ka siis, kui sa kuulad näiteks taskuhäälingusaadet või vaatad mõnd võõrkeelset filmi.

Korda sõnu õigel ajal

Miks?
2014. aastal ilmunud raamatus „Fluent Forever: How to Learn Any Language and Never Forget It“ („Igavesti ladus: kuidas õppida mis tahes keelt ja seda mitte kunagi unustada“) tutvustab USA keelegeenius Gabriel Wyner vahelduva korduse tehnikat kui uue keele õppimise vahendit. Inimese lühimälu maht on väga piiratud. Korraga suudame meeles pidada ainult seitset uut infokildu. Sõnu õigel ajal korrates tagab lühiajaline mälu sõnade kandmise pikaajalisse mällu.

Kuidas?
Selmet intensiivselt, aga lühikest aega tuupida, on oluline korrata sõnu päevade ja nädalate jooksul pärast nende õppimist. Eesmärk on ajule korduvalt sööta uusi sõnu hetkel, kui oled neid võib-olla unustamas. Uute sõnade pähe õppimise asemel korda neid sõnu ees­märgiga, et need säiliksid pikaajalises mälus. Üks võimalus on pühendada mõni päev üksnes kordamisele ning teised päevad uute sõnade õppimisele. Muuda keeleõpe iga­päevaseks rutiiniks.

Vali õiged subtiitrid

Miks?
Max Plancki psühholingvistika instituudi teadlased leidsid, et kui vaadata välismaa filme oma emakeelsete subtiitritega, on keeleõpe pärsitud, võrreldes samade filmide vaatamisega ilma subtiitriteta. See on nii arvatavasti seetõttu, et subtiitrid ei klapi kuuldavate sõnadega. Keeleteadlaste sõnul saavutad sa parima keeleõppe tulemuse siis, kui vaatad filmi originaal­subtiitritega, st need on selles keeles, mida filmis räägitakse.

Kuidas?
Kui sa unistad võõrkeele paremast omandamisest, pead loobuma oma emakeelsetest subtiitritest ning valima originaalsubtiitrid. Kui sa vaatad oma­ emakeelsete subtiitritega sarju või filme, on sul kalduvus lugeda ning mitte kuulata, mida räägitakse. Ja isegi kui sa proovid kuulata, ajavad subtiitrite sõnad sind segadusse.
Kui sa vaatad filmi selles räägitava keele subtiitritega, siis toetavad kirjalik ja suuline keel teineteist ning see tagab sulle parima keeleõppetulemuse.

Räägi kätega

Miks?
Kui sa soovid vallata võõrkeelt emakeelena kõnelejatega samal tasemel, siis teadlaste arvates ei piisa sellest, et valdad grammatikat ja oskad näiteks r-i põristada – keelel on mitu mõõdet ja sageli suhtleme rääkides täiesti spontaanselt ja alateadlikult ka kätega. Žestid väljendavad asjade tähendust samamoodi nagu häälikud. Žestid on keeleti erinevad. Aju takerdub, kui inimene räägib ühte keelt, kuid kasutab žeste, mis tavaliselt kuuluvad mõnda teise keelde.

Kuidas?
Keelekultuuri tundma õppimiseks harjuta žestikuleerimist, nagu teevad seda keelt emakeelena kõnelejad. Näiteks itaallased ja eestlased žestikuleerivad erinevalt, sest see pole seotud üksnes erineva kultuurilise taustaga, vaid ka väga erinevate viisidega öeldava tähenduse rõhutamiseks. Seega on nõuanne järgmine: pane tähele selles keeles rääkija käeliigutusi ja proovi kõnelemise ajal tema liigutusi jäljendada. Tuttavatest žestidest lahti laskmine ja uute õppimine on keeruline, kuid teadlaste sõnul pole see võimatu.

Loe ka neid artikleid

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress