Need sinu keha osad on räpaseimad ja tõenäoliselt sa ei pese neid korralikult

© Shutterstock

SIMON CLEMMENSEN

6. NOVEMBER 2023

Kui sa end pesed, vabaned mustusest, halvast lõhnast ja surnud naharakkudest, mis on su kehale kogunenud. Pesemine päästab sind kahjulikest bakteritest, viirustest ja seentest, mis muidu kipuvad mustuses paljunema.

Vähemalt on see nii siis, kui sa end korralikult pesed.

Nüüd on üks uuring aga leidnud, et paljud inimesed jätavad oma keha kolm piirkonda hooletusse.

Bakterid vohavad unarusse jäetud kohtades

USA George Washingtoni ülikooli teadlased võtsid 129 DNA näidist katseisikute neilt kehaosadelt, mis on lihtsasti ligipääsetavad – näiteks kätelt – ja sellele lisaks ka proovid neist kehapiirkondadest, milleni ei ole nii lihtne küünitada.

Tulemused näitasid, et katseisikute käte ja teiste kergesti ligipääsetavate kehaosade nahk osutus üldiselt tervemaks kui nahk meie kõrvade taga, varvaste vahel või nabas. Kolmes mainitud piirkonnas oli kätega võrreldes ka teistsuguseid mikroorganisme.

„Kuival nahal, näiteks meie kätel, oli palju rohkem erinevaid mikroorganisme kui niiskemates keha piirkondades – kõrvade taga, varvaste vahel ja nabas,“ ütles Keith Crandall, George Washingtoni ülikooli bioinformaatika ja biostatistika professor. Meie keha „nurgatagused“ kipuvad igapäevase pesemise käigus tähelepanu alt välja jääma, aga kui kahjulikud mikroobid neil koha sisse võtavad, võivad need meie nahal elava mikroorganismide kogumi loomulikust tasakaalust välja viia. „Selline tasakaalustamatus võib põhjustada nahahaigusi, näiteks ekseeme, aknet ja panna teatud kehaosad halvasti lõhnama,“ Lisas Crandall.

Meelespea järgmiseks duši all käiguks

Sinu kõrvade taga on võrdlemisi palju higinäärmeid. Kui sa kõrvade taguseid ei pese, jääb higi su nahale, sellel hakkavad elama ja paljunema bakterid ning aja jooksul võivad su kõrvatagused hakata halvasti lõhnama.

Varvaste ja eriti varbavahede pesemisega on jällegi nii, et kuigi duši all olles tundub kõik olevat hästi – vesi ja seep voolavad mööda su jalgu ja varbaid alla ning need justkui saavad puhtaks – ei saa sa oma varbaid sel moel piisavalt puhtaks. Varvaste vaheline nahk ei tooda ise kuigi palju kaitsvaid õlisid, samal ajal kalduvad sinu jalad tugevalt higistama, ja nende kahe asja koosmõjul võib varvaste vaheline nahk saada kahjustatud.

Sinu naba on võrdlemisi niiske paik ja selles on mitmeid nahavolte. See on ideaalne keskkond surnud naharakkude ja higi ladestumiseks ja otse loomulikult pakub selline paik head elukeskkonda bakteritele ja seentele. Naba tasuks sul puhastada igapäevaselt või vähemalt üle päeva.

Uuringu tegijad rõhutavad, et ei ole olemas mingit erilist seepi või meetodit, mille abil end kõige paremini pesta – kõige tähtsam on pesemist mitte unustada. Kokkuvõtteks võib ütelda, et kui sinu vanaema käskis sul lapsena ikka ja jälle korralikult oma kõrvu või naba pesta, oli tal tuline õigus.

Loe ka neid artikleid

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress