18. sajandil suri Euroopas rõugetesse kuni 1000 inimest päevas. Üks inglasest tohter otsustas surmahaiguse vastu leiutada vaktsiini. Selgitamaks välja vaktsiini tõhusust, nakatas ta kõigepealt surmahaigusesse kaheksa-aastase poisi, kes oli muidu terve kui purikas.
© CDC / Science Photo Library
SUNE NAVNTOFT
1. MÄRTS 2023
Inglise arst Edward Jenner teadis ammu, et veiserõugete sümptomid olid samasugused nagu inimeste seas levivatel rõugetel. Nood olid tolle tohtri päevil ehk 18. sajandil igavene nuhtlus, niites rahvast nagu vikatiga.
Nooruspõlves, kui Jenner kirurgiks õppis, oli ta kuulnud huvitavat juttu. Üks piimatüdruk pajatas, et tema külge inimeste rõuged ei hakka, kuna ta olevat kunagi saanud haige lehma udaratel olnud ville puutudes veiserõuged ja põdenud need ilma vaevusteta läbi. Nüüd, aastaid hiljem, oli Jenneril lõpuks küpsenud idee, et äkki saaks veiste haiguse abil kaitsta inimesi rõugete eest.
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Taanis, Norras, Soomes, Islandil, Lätis, Leedus ja Hollandis.
© 2022 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud