Väidetavasti viis see taud hauda iga kolmanda eurooplase ning vallandas ulatusliku pandeemiate laine, mis möllas Maal järgmise 500 aasta vältel. Katkubakter Yersinia pestis tegi Euroopas oma laastamistööd aastail 1347–1352 ning seda tuntakse inimajaloo ühe suurima tapjana. Hoolimata sügavast inimkonnale jäetud jäljest ei ole me siiani suutnud lõplikult välja selgitada, kust haigus täpselt pärines. Nüüd usub üks rahvusvaheline teadlaste rühm, et nemad on vastuse leidnud. Nad ütlevad, et haiguse algkolle oli Kesk-Aasias, täpsemini praeguses Kõrgõzstanis, Kasahstani ja Hiina vahel.

Teadlaste katkubakteriotsing viis nad kahte vanasse surnuaeda Põhja-Kõrgõzstanis Õsõk-Köli järve lähedal. 2017. aastal avastas Šotimaa Stirlingi ülikooli ajaloolane doktor Philip Slavin, et seal oli ühel aja­vahemikul surma­juhtumite arvu järsk suurenemine.