Maaülikooli teadlaste eestvõttel läbi viidud värske uuring näitab, et lepapuudel parasiteeriv must pässik (Inonotus obliquus) on raviomadustelt võrreldav kasel kasvava seenega.

Must pässik ehk tšaaga (chaga) on eelkõige kasel tuntud parasiteeriv puuseen, mida Eesti rahvakeeles kutsutakse ka kasekreepsuks, kõokäsnaks ja isegi kasekäsnaks. Must pässik kasvab põhjapoolkeral ja kuulub taelikuliste sugukonda kandseenete hõimkond, tekitades tüvemädanikku mitmetel lehtpuudel.

Eestis kasvab see seen eelkõige arukasel, sookasel, hallil lepal ja sanglepal ehk mustal lepal. Musta pässiku steriilne moodustis (ehk nö pässik) sisaldab bioaktiivseid ühendeid, millel on teada vähivastane ravitoime, nt leukeemia ning kopsu ja käärsoole adenokartsinoomi rakkude paljunemise vastu, maksa hepatotsellulaarse adenokartsinoomi, suu epidermoidse kartsinoomi ja eesnäärme vähi rakkude vähivormide vastu.