Mikroskoopiline sõda määrab su tuleviku

Sinu sees elutsevad bakterid sõdivad üksteisega räpasel moel, kasutades näiteks mürginõelu ja kägistamisvõtteid. Kui võidu saavutavad halvaloomulised bakterid, võivad need põhjustada vähki või Alzheimeri tõbe.

© Shutterstock

GORM PALMGREN

7. VEEBRUAR 2024

Kui tavaliselt hinnatakse ini­me­se geenide arvuks 20 000 kuni 25 000, siis USA Harvardi ülikooli bioloog Braden Tierney sai 2019. aastal ühe sootuks teistsuguse, lausa 10 000 korda suurema arvu. Vähemalt 232 miljonit, oli tema tulemus. Ta sai niisuguse arvu see­pärast, et arvestas inimese geenide sekka ka inimorganismis elavate bakterite geenid.

Lihtsalt uus arv polnud veel kõik. Tierney jõudis oma töös ka põrutavale järeldusele: ta leidis, et inimkehas elutsev bakteri­kooslus võib mõjutada mõne haiguse väljakujunemist isegi rohkem kui inimese enda DNA ehk tema pärilikud soodumused.

Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Taanis, Norras, Soomes, Islandil, Lätis, Leedus ja Hollandis.

LOGI SISSE kui juba tellid!

Kingitus väärtusega 53€!

Telli Imeline Teadus kuumaksega 10,95€ ja saad 53 eurot väärt kingituse!

  • Uudised sinu telefonis/arvutis iga päev
  • Paberajakiri iga kuu
  • Digitaalne arhiiv teemade sügavuti uurimiseks
  • Hariv lugemine kogu perele, koolilapsest vanaema-vanaisani
  • Püsimaksega tasud ühe kuu kaupa
Telli

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress