Teadlased loodavad, et see avastus võib aidata välja töötada paremat viljatusravi.
© Shutterstock
DENIS RIVIN
1. JUUNI 2022
Visalt püsib müüt, et seemnerakud kihutavad munaraku poole kui peata kanad, kuni kiireim ja tugevaim end teistest ette rebib ja munaraku viljastab. USAs Cornelli ülikoolis tehtud uuring viitab, et seemnerakkude käitumine munaraku lähedal meenutab pigem paaritumistantsu kui võidukihutamist. Esialgu ujuvad miljonid seemnerakud tõepoolest otsejoones edasi, ent kaltsiumiühenditest rikas keskkond munajuhas vallandab nii kaugele jõudnud seemnerakkudes omamoodi hüperaktiivsuse. See muudab seemnerakkude käitumist. Nad hakkavad sümmeetrilise liikumise asemel liikuma asümmeetriliselt ja ringjalt, mis optimeerib nende võimalusi munarakk üles leida ning see viljastada.
Katse tehti in vitro ehk kehaväliselt, mille puhul simuleeriti paljunemissüsteemivedelikuga täidetud mikrokanalite süsteemi abil. Protsessi jälgitakse mikroskoobi all ülitäpsete kaameratega.
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Taanis, Norras, Soomes, Islandil, Lätis, Leedus ja Hollandis.
© 2022 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud