Hoogvihma ajal tuleb taevast alla tohutu hulk vihma, aga kuidas seda täpselt defineeritakse?
© Shutterstock
NIELS HALFDAN HANSEN
1. MÄRTS 2022
Hoogvihm ehk tugev vihm on suur hulk sademeid, mis sajab väikesel maa-alal maha lühikesel ajavahemikul. Maailma mõnes paigas kogevad elanikud sedavõrd tugevat vihma ainult mitme aasta tagant. Pole ühtegi rahvusvaheliselt kokkulepitud definitsiooni, kui palju vihma peab sadama, et seda võiks hoogvihmaks nimetada. Meteoroloogiainstituutide ametlikud määratlused ja hoiatused lähtuvad tavaliselt sellest, mitu millimeetrit vihma tekitaks probleeme, näiteks üleujutusi. Näiteks Bagdadis pole mingisugust maa-alust vihmavee ära juhtimise süsteemi, kuna tugev vihmasadu on haruldane, ning seetõttu jääb linn kiiresti vee alla, kui linna peaks hoogvihm tabama.
Eestis mõistetakse hoogvihmana sademeid, mida sajab 30 millimeetrit või rohkem ühe tunni või lühema ajaga ning 50 millimeetrit või rohkem 12 tunni või lühema ajaga. Tavaliselt sajab hoogvihma kuni 15 kilomeetri kõrgusel olevatest rünksajupilvedest. Pilves kondenseerub veeaur, moodustuvad vihmapiisad ning vabanev soojus soojendab õhku, mis tõuseb ülespoole ja tõmbab alt pilve sisse veel rohkem niiskust.
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Taanis, Norras, Soomes, Islandil, Lätis, Leedus ja Hollandis.
© 2022 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud