Hoog­vihm ehk tugev vihm on suur hulk sademeid, mis sajab väikesel maa-alal maha lühikesel ajavahemikul. Maailma mõnes paigas kogevad elanikud sedavõrd tugevat vihma ainult mitme aasta tagant. Pole ühtegi rahvusvaheliselt kokku­lepitud definitsiooni, kui palju vihma peab sadama, et seda võiks hoog­vihmaks nimetada. Meteoroloogia­instituutide ametlikud määratlused ja hoiatused lähtuvad tavaliselt sellest, mitu millimeetrit vihma tekitaks probleeme, näiteks üle­ujutusi. Näiteks Bagdadis pole mingi­sugust maa-alust vihma­vee ära juhtimise süsteemi, kuna tugev vihmasadu on haruldane, ning seetõttu jääb linn kiiresti vee alla, kui linna peaks hoog­vihm tabama.

Eestis mõistetakse hoog­vihmana sademeid, mida sajab 30 millimeetrit või rohkem ühe tunni või lühema ajaga ning 50 milli­meetrit või rohkem 12 tunni või lühema ajaga. Tavaliselt sajab hoog­vihma kuni 15 kilomeetri kõrgusel olevatest rünksajupilvedest. Pilves kondenseerub veeaur, moodustuvad vihmapiisad ning vabanev soojus soojendab õhku, mis tõuseb üles­poole ja tõmbab alt pilve sisse veel rohkem niiskust.