Mis on hoogvihm?

Hoogvihma ajal tuleb taevast alla tohutu hulk vihma, aga kuidas seda täpselt defineeritakse?

© Shutterstock

NIELS HALFDAN HANSEN

1. MÄRTS 2022

Hoog­vihm ehk tugev vihm on suur hulk sademeid, mis sajab väikesel maa-alal maha lühikesel ajavahemikul. Maailma mõnes paigas kogevad elanikud sedavõrd tugevat vihma ainult mitme aasta tagant. Pole ühtegi rahvusvaheliselt kokku­lepitud definitsiooni, kui palju vihma peab sadama, et seda võiks hoog­vihmaks nimetada. Meteoroloogia­instituutide ametlikud määratlused ja hoiatused lähtuvad tavaliselt sellest, mitu millimeetrit vihma tekitaks probleeme, näiteks üle­ujutusi. Näiteks Bagdadis pole mingi­sugust maa-alust vihma­vee ära juhtimise süsteemi, kuna tugev vihmasadu on haruldane, ning seetõttu jääb linn kiiresti vee alla, kui linna peaks hoog­vihm tabama.

Eestis mõistetakse hoog­vihmana sademeid, mida sajab 30 millimeetrit või rohkem ühe tunni või lühema ajaga ning 50 milli­meetrit või rohkem 12 tunni või lühema ajaga. Tavaliselt sajab hoog­vihma kuni 15 kilomeetri kõrgusel olevatest rünksajupilvedest. Pilves kondenseerub veeaur, moodustuvad vihmapiisad ning vabanev soojus soojendab õhku, mis tõuseb üles­poole ja tõmbab alt pilve sisse veel rohkem niiskust.

Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Taanis, Norras, Soomes, Islandil, Lätis, Leedus ja Hollandis.

LOGI SISSE kui juba tellid!

Kingitus väärtusega 53€!

Telli Imeline Teadus kuumaksega 10,95€ ja saad 53 eurot väärt kingituse!

  • Uudised sinu telefonis/arvutis iga päev
  • Paberajakiri iga kuu
  • Digitaalne arhiiv teemade sügavuti uurimiseks
  • Hariv lugemine kogu perele, koolilapsest vanaema-vanaisani
  • Püsimaksega tasud ühe kuu kaupa
Telli

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress