Imelise Teaduse lugeja Siimu S. küsib: “Maakeral on 1,4 miljardit kuupkilomeetrit vett ja pikka aega sisendati meile, et see vesi jõudis siia komeetide, asteroidide jne vahendusel. Hiljem aga loobuti selles loos komeetide osast (vt Imeline Teadus nr 10 / 2015, lk 31). Jäi püsima seisukoht, et vee on vist toonud asteroidid. Selle aasta viienda Imelise Teaduse 26. leheküljelt loen, et Jupiteri kaaslastel on vett veel rohkem, Callistol koguni 14,3 miljardit kuupkilomeetrit jne. Samas teame, et Marss ja Veenus on päris veevaesed. Kuidas asteroidid sihtmärke valivad, juhul kui need on ikkagi veerohkuse põhjustanud nii Maal kui ka Jupiteri kaaslastel?”

Asteroidid ise oma sihtmärke ei vali, vaid need liiguvad suuremate kosmiliste kehade – planeetide, näiteks Maa, Marsi, Veenuse ja Jupiteri ning planeetide kaaslaste, näiteks Kuu, Callisto, Ganymedese jne – poole ning põrkavad nendega kokku gravitatsiooni tõttu. Mida massiivsem on kosmiline keha, seda suurema jõuga tõmbab see asteroidi enda poole.

Taevakehade veesisaldust mõjutasid eriti just need asteroidid, mis põrkasid suuremate taeva­kehadega kokku Päikesesüsteemi varajases nooruses, kui planeedid olid alles välja kujunemas. Kuna sel ajajärgul valitses Päikesesüsteemis paras kaos, oli kokkupõrkeid praegusest palju rohkem.