1947. aasta veebruaris saatsid USA teadlased kosmosesse esimesed elusolendid. Natsi-Saksamaalt konfiskeeritud rakett V-2, mis tõusis õhku New Mexicos asuvalt polügoonilt, võttis reisijatena kaasa mõned puuviljakärbsed. Rakett tõusis 109 kilomeetri kõrgusele, ületades seega Kármáni joone. Sedasi nimetatakse kõrgust merepinnast 100 kilomeetri kõrgusel, mis on laialt tunnustatud kui kosmose piir. Nii et kärbsed jõudsid igal juhul kosmosesse.

Aastakümnete jooksul on neile järgnenud näiteks herilased, loimurid, hiired, kassid, koerad, kilpkonnad, šimpansid, küülikud, konnad, kalad, teod, merisead ja loomulikult inimesed. Teadlased on tavaliselt saatnud loomi üles selleks, et uurida, kuidas nende keha reageerib ainulaadsele keskkonnale. Näiteks otsisid teadlased vastust küsimusele, kuidas pikaajaline kaaluta olek mõjutab lihaseid ja luid. Samuti on loomade peal uuritud seda, kuidas kosmiline kiirgus aja jooksul rakkudele mõjub. Kosmoses reisinud loomade uuringute tulemused on aidanud teadlasi ehitada astronautidele sobivaid kosmosesõidukeid, jaamu ja skafandreid ning sedasi on kosmoses käinud loomad aidanud tõhusalt kaasa sellele, et astronautidel on olnud kosmoses palju turvalisem olla.