Tulemusi ei ole
Vaata kõiki tulemusi
Telli
Telli

Millest tehakse toiduvärve?

Toiduained võivad olla värvitud näiteks punaseks, pruuniks või roheliseks, aga mis annab neile sellise värvuse?

© Shutterstock

ESBEN SCHOUBOE

12. OKTOOBER 2023

5 min

Toidu jaoks mõeldud värvained on kas taimset või loomset päritolu või siis on need sünteetilised. Euroliidus tähistatakse neid koodidega E100 kuni E199.

Üks taimset päritolu värvaine on näiteks betaniin E162, mis pärineb punapeedist ja mida kasutatakse näiteks kastmetes ja maiustustes. Karmiinhapet koodiga E120 saadakse kilptäidest, kes elavad Kesk- ja Lõuna-Ameerika kaktustel. Värvi saadakse emaste täide seljakilpide jahvatamisel. Selle ainega värvitakse näiteks vorste, Campari likööri ja huulepulki.

Taimset päritolu ained annavad rohelise toidu

© Shutterstock 

Campari punane toon pärineb kilptäilt (Dactylopius coccus), kes elab Kesk- ja Lõuna-Ameerika kaktustel.

© Shutterstock 

Coca-Cola ja osa viskisid saavad pruuni värvuse karamelliseeritud suhkrult, millele on lisatud näiteks ammoniaaki ja väävlit. Sedasama värvainet kasutatakse ka soja­kastmes.

© Shutterstock 

Rohelist värvainet klorofülli, mis vastutab taimedes fotosünteesi eest, saadakse roheliste taime­lehtede, näiteks spinati ekstraktist, aga seda võib valmistada ka vetikaist.

Sünteetiliste värvainete hulgast leiame näiteks E131 ehk patentsinise, mida esialgu valmistati tõrvast. See aine värvib siniseks lutsukommid. Osas riikides lisatakse ainet E131 näiteks fetajuustule, kuna sinakus neelab nähtava valguse kollast spektriosa ja juust paistab selle tulemusena kollaka asemel valge. 

Loe ka neid artikleid

Sildid:
Tulemusi ei ole
Vaata kõiki tulemusi

© 2022 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Unustasid parooli?

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress

Log In