© Shutterstock
CHRISTIAN JUUL
1. JAANUAR 2022
Mulla peamised koostisosad on mineraalid, orgaanilised ained ja mikroorganismid. Juurde võib arvata ka vee ja õhu. Mineraalide sekka kuuluvad näiteks saviosakesed või kvartsist liivaterad, orgaaniliste ainete sekka saab lugeda surnud taimeosad ja huumuse, mikroorganismid on näiteks kõik bakterid, kes mullas tegutsevad.
Mulda ja pinnast uurivatel teadlastel on eri klassifikatsioonisüsteemid, et eristada ja hinnata paljusid mullastikutüüpe. Mullastik tähendabki mingile piirkonnale omaseid muldi. See, milline mingi paiga mullastik on, sõltub osalt lähtematerjalist – see võib olla näiteks savi või sulaveekruus – ning osalt kliimast. Pealegi muutub muld pidevalt. Osa selles leiduvaid aineid muutub muundudes teisteks aineteks, osa uhutakse vihmaveega sügavamale maapõue ning osa kuhjub.
Mullastiku väljakujunemine kestab aastakümneid, mõnikord aga lausa sajandeid või aastatuhandeid. Seepärast on head muld näiteks põllumehele alati väga väärtuslik. Mulla kvaliteedist oleneb saagikus.
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Taanis, Norras, Soomes, Islandil, Lätis, Leedus ja Hollandis.
© 2022 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud