Mulla peamised koostisosad on mineraalid, orgaanilised ained ja mikro­organismid. Juurde võib arvata ka vee ja õhu. Mineraalide sekka kuuluvad näiteks saviosakesed või kvartsist liiva­terad, orgaaniliste ainete sekka saab lugeda surnud taimeosad ja huumuse, mikroorganismid on näiteks kõik bakterid, kes mullas tegutsevad.

Mulda ja pinnast uurivatel teadlastel on eri klassifikatsioonisüsteemid, et eristada ja hinnata paljusid mullastiku­tüüpe. Mullastik tähendabki mingile piirkonnale omaseid muldi. See, milline mingi paiga mullastik on, sõltub osalt lähte­materjalist – see võib olla näiteks savi või sulaveekruus – ning osalt kliimast. Pealegi muutub muld pidevalt. Osa selles leiduvaid aineid muutub muundudes teisteks aineteks, osa uhutakse vihmaveega sügavamale maapõue ning osa kuhjub.

Mullastiku väljakujunemine kestab aastakümneid, mõnikord aga lausa sajandeid või aastatuhandeid. Seepärast on head muld näiteks põllumehele alati väga väärtuslik. Mulla kvalitee­dist oleneb saagikus.