Miks sõdur basuugist tulistades tahapoole ei paisku?

Basuuk tulistab rakette suure jõuga, aga kas see tähendab, et inimene lendab sellest tulistades tahapoole?

© Shutterstock

ESBEN SCHOUBOE

29. NOVEMBER 2023

Enamiku tavaliste tulirelvade ja kahurite põhiosa on ühest otsast suletud toru. Lõhkelaengu plahvatus­gaaside toimel lendab kuul või mürsk torust välja. Kui lendkeha torust välja lendab, paiskub terve toru Newtoni kolmanda seadusega koos­kõlas ka vastava jõuga tahapoole. Seda nimetatakse tagasilöögiks.

Basuuk ehk reaktiivgranaadiheitja pole aga põhimõtteliselt midagi muud kui lahtine toru. Kui sellest rakett välja tulistada, paiskuvad kuumad gaasid raketi tagaosast suure kiirusega välja. Need ei tõuka toru tahapoole nagu tavaliste tulirelvade puhul, vaid gaasid liiguvad lihtsalt basuugi avatud tagaosast välja.

Gaaside ja toru vahel mõjuv hõõrde­jõud võib basuuki üksnes veidi tõugata. See­pärast võib laskur basuugist lastes seista või istuda, ilma et tagasilöök teda mõjutaks. Samal põhjusel nimetatakse basuuki tihti ka tagasilöögita relvaks.

Küll aga tuleb basuugist tulistades jätta laskjast tahapoole tublisti tühja ruumi, sest gaasid, mis toru tagumisest otsast välja paiskuvad, võivad tabada laskja taga seisvat inimest või siis ka seina ning seejärel paiskuda tulistaja poole tagasi.

Vanemate basuugimudelitega tulistades tuli toru tagaotsast välja suur gaasileek, mistõttu võis viga saada ka laskja või tema lähedal asunud kaasvõitlejad.

Loe ka neid artikleid

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress