Kui püstolist tulistatakse, toimub padrunis püssirohu plahvatuslik põlemine. Selle käigus tekkivad gaasid paisuvad tuhandiksekundi jooksul ja paiskavad padruni eesotsas olevat kuuli edasi sellise kiirendusega, et see väljub püstolist kiirusega umbes 800 km/h.

Newtoni kolmas seadus ütleb, et kaks keha mõjutavad teineteist vastassuunalise ja võrdse jõuga. Seda nähtust nimetatakse tulirelvade puhul tagasilöögiks. Kui kuul lendab ühes suunas, surub sama suur jõud püstolit vastupidises suunas. Et püstoli raud asetseb relva raskuskeskme tasandist kõrgemal, põhjustab mõjuv jõud püstoli tagaosa liikumist allapoole ja toru tõusmist ülespoole.

Teistel relvadel, näiteks vintpüssil, on raskuskeskme ja raua tasandid lähemal ja seetõttu ei tekita tagasilöök samasugust ülespoole liikumist. Küll aga on vintpüssi tagasilöök tugevam, sest kuuli avast väljumise kiirus on suurem. Moodsate vintpüsside puhul on kuuli rauast väljumise kiirus kiirem heli kiirusest ehk üle 1224 km/h. Selliste relvade kuulid on valmistatud nii, et need ei ületa relva efektiivse laskeulatuse piires heli kiirust, sest see tekitaks lööklaine, mis häiriks lasu täpsust.