Imelise Teaduse lugeja Tarvi saatis meile järgmise küsimuse: “Mis põhjustab selle, et kui ennast keerutada, siis ei jää pea ringi käimine otsekohe järele, vaid see kestab veel päris tükk aega? Kas ajul võtab seisma jäämisega harjumine aega?

Põhjus on selles, et inimese tasakaaluelund asub sisekõrvas teo lähedal. Seal on kolm vedelikuga täidetud poolringkanalit. Siis, kui inimene pead liigutab, liigub ka kanalites olev vedelik. Vedelik omakorda liigutab teos olevaid pisikesi karva- või retseptorrakke, millest igaühele kinnitub 20–300 tajukarvakest. Need saadavad ajju edasi signaali infoga pea asendi ja liikumise kohta.

Vedeliku normaalne seisund taastub kanalites tavaliselt õige varsti pärast pea liikumise lõppemist. Juhul, kui keerlemine on aga olnud tugev ning kestnud kaua, võtab vedelikuhulga taas paigale jäämine märksa rohkem aega. Aju saab sellest aru nii, et keerlemine jätkub (keerlemise enda ajal me ju pearinglust ei tunne, sest aju kohaneb sellega). Kui aju niiviisi „arvab“, aga inimene tegelikult paigal püsib, ongi tulemus pearinglus.