Võikavõitu vistrike pigistamise videotel on sotsiaalmeedia kanaleis Youtube ja Instagram miljoneid vaatamisi. Kummaline, kas pole? Teadlased arvavad, et põhjus on selles, et vaataja asetub vastikuse ja uudishimu piirimaile. Vastikus käsib meil hoida eemale potentsiaalsest ohust, näiteks nakkus­haigustest. Niisuguste haiguste tunde­märgid on tihti igasugused mädanikud, millest annavad märku suured punnid.

Vastikustundele pakub konkurentsi uudishimu, mis on teine tugev edasiviiv jõud. Teisel pool ekraani punnist turvaliselt kaugel olles jääb peale uudishimulikkus, vähemasti osa inimeste puhul.

2021. aastal uurisid Austria teadlased, mis toimub vistrikuklippide armastajate ja vihkajate peas, kui nad näevad vinni pigistamist ja sellest mädase vedeliku välja plurtsatamist. 80 katseisikule, kellest osa jälestas vistrikuvideoid ja osa armastas neid, näidati kokku kolme tüüpi 96 lühivideot. Ühed olid vistrike pigistamisest, teised purskkaevudest ja kolmandad auruga puhastamisest. Katseisikud lebasid kompuuter­tomograafis.

Skannimistest selgus, et mõlema rühma puhul aktiveerus ajus vastikus­tundega seotud piirkond. Vistrikuvideote armastajatel aktiveerus see ala vähem. Lisaks aktiveerus videote armastajatel veel teine piirkond, mida seostatakse vastikustunde reguleerimisega. Selle põhjal järeldasid teadlased, et kõik tunnevad loomulikku vastikust ja uudis­himu, kui vaatavad vistrike pigistamist. Osal domineerib vastikustunne, ent teised suudavad seda kontrollida, nii et võidule pääseb uudis­himu.