Miks taevas on sinine?

Olen kuulnud, et taevas on sinine, kuna see peegeldab merepinda. Kas see on tõsi? Kui on, siis miks see värvub päikeseloojangu ajal punaseks?

© Shutterstock

ESBEN SCHOUBOE

17. DETSEMBER 2023

Kui me näeme taevast sinisena, siis ei näe me taeva enda värvust, vaid me näeme päikese­valguse spektri sinisele piirkonnale vastavat osa. Kui päikese­kiirgus jõuab Maa atmo­sfääri, hakkab valgus molekulidelt ja tolmu­osakestelt hajuma.

Maa atmosfääri peamised koostisosad on hapniku- ja lämmastiku­molekulid ning need hajutavad oma mõõtmete tõttu kõige tõhusamalt lühema laine­pikkusega valgust. Nähtava valguse spektri lühema laine­pikkusega piirkonda kuuluvad sinine ja violetne valgus. Seetõttu ongi taevas peamiselt sinise värvusega (violetses piirkonnas on Päikese valguskiirgus väiksema intensiivsusega).

Kui Päike hakkab õhtul loojuma ja on silmapiirile langenud, peab valgus inimsilma jõudmiseks läbima atmosfääris palju pikema teekonna kui päeval, mil Päike on kõrgel taevas. Pikemal tee­konnal jõuab sinine valgus enne silmani jõudmist peaaegu täielikult hajuda. Nähtava valguse punane ja kollane spektriosa hajub tunduvalt vähem ning seetõttu me näemegi õhtutaevast punaka-oranžikana.

Kuna kollasele valgusele vastava lainepikkusega kiirguse hajumine atmosfääris on tühine, siis näeme ka päeval Päikest kollasena. Öösiti ei ole päikese­valgust, mida atmosfääri molekulid võiksid hajutada. Taevas on seega must.

Päikesevalguse hajumist taevas nimetatakse Rayleigh’ hajumiseks Briti füüsiku lord Rayleigh’ järgi, kes 1871. aastal selgitas taeva sinise värvuse põhjused lahti. 

Loe ka neid artikleid

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress