Miks on kevadilm nii muutlik?

Rahesajuga päevad asenduvad äkki päikeseliste päevadega, mil sooja on 20 kraadi. Võrreldakse ju inimeste muutlikku meeltki kevadise ilmaga.

© Shutterstock

MORTEN KJERSIDE POULSEN JA JENS E. MATTHIESEN

1. JUULI 2023

Ühel päeval sajab vihma, teisel puhub tuul, kolmandal tuleb lörtsi ning siis järgneb päikeseline kevadpäev. Ühel päeval käid sa ringi lühikeste pükste ja T-särgiga, järgmisel päeval sajab lund. Kevadel on meie ilmajaos kõike varuks ning muutus võib tulla paari tunniga.

Kevadilma muudab heitlikuks see, et polaarfront liigub kevadel põhja suunas. Talvel on front Alpidest põhjas, suvel aga Põhja-Skandinaavias. Frondi liikumine lõunast põhja ei toimu siiski ühe ropsuga. Tihti kõigub polaarfront mitu korda edasi-tagasi ja see muudab ilma heitlikuks.

Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Taanis, Norras, Soomes, Islandil, Lätis, Leedus ja Hollandis.

LOGI SISSE kui juba tellid!

Kingitus väärtusega 53€!

Telli Imeline Teadus kuumaksega 10,95€ ja saad 53 eurot väärt kingituse!

  • Uudised sinu telefonis/arvutis iga päev
  • Paberajakiri iga kuu
  • Digitaalne arhiiv teemade sügavuti uurimiseks
  • Hariv lugemine kogu perele, koolilapsest vanaema-vanaisani
  • Püsimaksega tasud ühe kuu kaupa
Telli

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress