Rahesajuga päevad asenduvad äkki päikeseliste päevadega, mil sooja on 20 kraadi. Võrreldakse ju inimeste muutlikku meeltki kevadise ilmaga.
© Shutterstock
MORTEN KJERSIDE POULSEN JA JENS E. MATTHIESEN
1. JUULI 2023
Ühel päeval sajab vihma, teisel puhub tuul, kolmandal tuleb lörtsi ning siis järgneb päikeseline kevadpäev. Ühel päeval käid sa ringi lühikeste pükste ja T-särgiga, järgmisel päeval sajab lund. Kevadel on meie ilmajaos kõike varuks ning muutus võib tulla paari tunniga.
Kevadilma muudab heitlikuks see, et polaarfront liigub kevadel põhja suunas. Talvel on front Alpidest põhjas, suvel aga Põhja-Skandinaavias. Frondi liikumine lõunast põhja ei toimu siiski ühe ropsuga. Tihti kõigub polaarfront mitu korda edasi-tagasi ja see muudab ilma heitlikuks.
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Taanis, Norras, Soomes, Islandil, Lätis, Leedus ja Hollandis.
© 2022 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud