© Shutterstock
MORTEN KJESRIDE POULSEN JA JENS E. MATTHIESEN
1. APRILL 2023
Meie küüned koosnevad valgust, mida nimetatakse keratiiniks. Sellestsamast materjalist on ka näiteks hobuse kabjad, mis ongi põhimõtteliselt väga suured varbaküüned. Nii meie kui ka hobuse kaugetel esivanematel olid kümnete miljonite aastate eest praeguste küünte ja kapjade asemel küünised.
Inimese küünte peamine funktsioon on kaitsta pehmeid sõrme- ja varbaotsi. Mõnikord kasutame küüsi ka tööriistadena, näiteks lotopileti kraapimiseks või pisikeste asjade maast üles korjamiseks. Viimati nimetatus oleme meie, inimesed, väga osavad, sest meie käed võimaldavad asju haarata just nagu pintsettidega, mispuhul pöidla ja nimetissõrme otsad puutuvad kokku ning haaratav ese jääb nende vahele.
See võime on omane vähestele liikidele, kelle seas on peale meie muidugi meie lähisugulased ahvid. Natuke teisiti on käpaliselt väga osavad pesukarud (tõsi, neil pole pöidlaid ja nii saavad nad asju maast üles tõsta ainult kahe käpa vahel).
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Taanis, Norras, Soomes, Islandil, Lätis, Leedus ja Hollandis.
© 2022 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud