Meie küüned koosnevad valgust, mida nimetatakse keratiiniks. Sellestsamast materjalist on ka näiteks hobuse kabjad, mis ongi põhimõtteliselt väga suured varba­küüned. Nii meie kui ka hobuse kaugetel esivanematel olid kümnete miljonite aastate eest praeguste küünte ja kapjade asemel küünised.

Inimese küünte peamine funktsioon on kaitsta pehmeid sõrme- ja varbaotsi. Mõnikord kasutame küüsi ka tööriistadena, näiteks lotopileti kraapimiseks või pisikeste asjade maast üles korjamiseks. Viimati nimetatus oleme meie, inimesed, väga osavad, sest meie käed võimaldavad asju haarata just nagu pintsetti­dega, mispuhul pöidla ja nimetissõrme otsad puutuvad kokku ning haaratav ese jääb nende vahele.

See võime on omane vähestele liikidele, kelle seas on peale meie muidugi meie lähi­sugulased ahvid. Natuke teisiti on käpaliselt väga osavad pesukarud (tõsi, neil pole pöidlaid ja nii saavad nad asju maast üles tõsta ainult kahe käpa vahel).