Sügis, talv ja varakevad on külmetushaiguste ja gripi kõrghooaeg. Nimelt püsivad viirused jaheda ilmaga kauem elus ning levivad tõhusamalt. Kuna külm ilm nõrgendab samal ajal ka meie immuunsüsteemi, on talv külmetus­haiguste ja gripi vaatenurgast tõeline õnnistus. Inimestele muidugi mitte.

Külmetushaigusi põhjustavad peamiselt rinoviirused, mis tavaliselt nakkavad nii, et tungivad organismi ninasõõrmete kaudu. Seal paljunevad viirusosakesed end kopeerides ning levivad hingamisteede kaudu. Rinoviirus püsib külma ilmaga kauem elus. Näiteks 23 soojakraadiga on sel ainult kolmeprotsendine võimalus üks ööpäev elus püsida, samas aga kuue kraadi korral on see tõenäosus palju suurem, lausa 91 protsenti.

Organismi risk nakatuda suureneb peamiselt siis, kui kehatemperatuur langeb. Teadlased on välja arvutanud, et iga kraadi kohta, mis kolme päeva jooksul langeb, oleme viirusnakkuste poolt kaheksa protsendi võrra rohkem ohustatud. Kui meie hingamisteede rakud puutuvad kokku pakasega, reageerivad need rino­viirusele aeglasemalt. Külm õhk ahendab hingamisteede veresooni, et vähendada soojuskadu.