Miks ei tekkinud kaugel põhjas elavatel inuittidel skorbuuti?

© Bryan & Cherry Alexander / ArcticPhoto

ESBEN SCHOUBOE

1. VEEBRUAR 2022

16., 17. ja 18. sajandil haigestusid meremehed pikkadel reisidel tõesti tihti skorbuuti, kuna nad ei saanud C-vitamiini. See vitamiin tagab veresoonte ja naha elastsuse ning on tähtis antioksüdant. Inimene saab seda peamiselt puu- ja köögiviljadest, mida ammustel aegadel merele kuigi palju kaasa ei võetud. Madrus­te menüüs olid kuivikud ja soolaliha. Vitamiinide vajalikkusest ja nende puudusest tulenevatest tervisehäiretest ei teadnud kolm-nelisada aastat tagasi keegi veel midagi.

Skorbuudiga kaasnevad naha veritsemine, depressioon, kaalu­langus, väsimus ja nõrkus. Igemed tursuvad, tõmbuvad lillakaks ja käsnjaks, misjärel kukuvad hambad välja. Lisaks ei parane haavad nii nagu tavaliselt.

Kaugel põhjas elavatel inuittidel ei ole ajalooliselt samuti olnud ligipääsu värsketele puu- ja köögi­viljadele, vaid nad sõid peamiselt liha ja kala. Ainult suviti lisandus nende menüüsse taimne toit ning nad sõid juuri, ürte, vetikaid ja marju. Taimne toit moodustas inuiti suvisest toidu­sedelist ligi kümnendiku.

Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Taanis, Norras, Soomes, Islandil, Lätis, Leedus ja Hollandis.

LOGI SISSE kui juba tellid!

Ajakiri + digi

Paberajakiri + kõik lood mobiilis/arvutis

Digi

Kõik lood mobiilis/arvutis

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Loo uus kasutaja!

Täida allolev vorm registreerumiseks

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress