Põhjusi on mitu. Esiteks Päike kiirgab valgust ise, Kuu aga tõepoolest ainult peegeldab seda, olles sealjuures üsna kehv peegeldaja. Tähe kiiratav valgus sõltub selle temperatuurist. Kui Päike oleks 2500 kraadi võrra praegusest jahedam, säraks see punasena, kui aga 15 000 kraadi võrra kuumem, siis hoopis sinisena. Päikese tegelik pinnatemperatuur on 5500 kraadi, mis annab sellele peaaegu valge värvuse. Selles leidub kollast ainult õige pisut rohkem kui teisi värvusi (kui kõiki värvusi oleks ühepalju, oleks tegemist ideaalselt valge valgusega). Maa atmosfäär toimib filtrina, hajutades päikesevalguse siniseid, violetseid ja rohelisi toone ning muutes Päikese näivalt palju kollasemaks. Selles võib veenduda kõrg­mäestikus, kus päikeseketas on tunduvalt kahvatum kui merepinnalt vaadates. Ja teisalt, kui Päike on õhtul või hommikul madalal horisondi kohal, peab valgus meie silmani jõudmiseks läbima läbi atmosfääri pikema tee. Suurema lainepikkusega valguskiirgus hajub atmosfääris vähem ja seetõttu näemegi siis Päikest punakana.