Miks ei ole mustas kastis GPS-seadet?

2014. aastal kadus Lõuna-Aasias mere kohal jäljetult Malaysian Airlinesi reisilennuk, mida pole siiani leitud. Miks ei ole suurte reisilennukite mustas kastis GPS-saatjat? Kas selle abil poleks lennukit lihtne leida?

© Shutterstock

MORTEN KJERSIDE POULSEN JA JENS E. MATTHIESEN

1. MÄRTS 2023

Kui raadioühendus Malaysian Airlinesi lennukiga katkes, oli see teel Malaisia pealinnast Kuala Lumpurist Hiina pealinna Pekingisse. Lennukeskusega oli see viimast korda ühenduses Lõuna-Hiina mere kohal, aga kaldus siis oma määratud kursist kõrvale. Sõjaväeradar kaotas lennuki silmist pärast seda, kui lennuk oli tükk maad läände lennanud ja Andamani mere kohale jõudnud. Just seetõttu, et lennuk kadus mere kohal, ei olnuks GPSist mustas kastis eriti kasu.

GPS kasutab signaali edastamiseks kahte sagedust: 1575,42 MHz ja 1227,60 MHz. Esimene on mõeldud tsiviilkasutuseks ja teine sõja­väeliseks kasutuseks. Need jäävad UHF-­sagedus­alasse (UHF on lühend väljendist ultra high frequency), mida kutsutakse ka detsimeeterlainealaks. Detsimeeterlainete häda on see, et sügavat vett need hästi ei läbi, ja kuna need ei jõua satelliitideni, mida GPSi töötamiseks tarvis on, ei ole mere­põhjas olevast GPS-seadmega mustast kastist lennuki otsimisel kasu.

Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Taanis, Norras, Soomes, Islandil, Lätis, Leedus ja Hollandis.

LOGI SISSE kui juba tellid!

Ajakiri + digi

Paberajakiri + kõik lood mobiilis/arvutis

Digi

Kõik lood mobiilis/arvutis

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Loo uus kasutaja!

Täida allolev vorm registreerumiseks

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress