2014. aastal kadus Lõuna-Aasias mere kohal jäljetult Malaysian Airlinesi reisilennuk, mida pole siiani leitud. Miks ei ole suurte reisilennukite mustas kastis GPS-saatjat? Kas selle abil poleks lennukit lihtne leida?
© Shutterstock
MORTEN KJERSIDE POULSEN JA JENS E. MATTHIESEN
1. MÄRTS 2023
Kui raadioühendus Malaysian Airlinesi lennukiga katkes, oli see teel Malaisia pealinnast Kuala Lumpurist Hiina pealinna Pekingisse. Lennukeskusega oli see viimast korda ühenduses Lõuna-Hiina mere kohal, aga kaldus siis oma määratud kursist kõrvale. Sõjaväeradar kaotas lennuki silmist pärast seda, kui lennuk oli tükk maad läände lennanud ja Andamani mere kohale jõudnud. Just seetõttu, et lennuk kadus mere kohal, ei olnuks GPSist mustas kastis eriti kasu.
GPS kasutab signaali edastamiseks kahte sagedust: 1575,42 MHz ja 1227,60 MHz. Esimene on mõeldud tsiviilkasutuseks ja teine sõjaväeliseks kasutuseks. Need jäävad UHF-sagedusalasse (UHF on lühend väljendist ultra high frequency), mida kutsutakse ka detsimeeterlainealaks. Detsimeeterlainete häda on see, et sügavat vett need hästi ei läbi, ja kuna need ei jõua satelliitideni, mida GPSi töötamiseks tarvis on, ei ole merepõhjas olevast GPS-seadmega mustast kastist lennuki otsimisel kasu.
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Taanis, Norras, Soomes, Islandil, Lätis, Leedus ja Hollandis.
© 2022 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud