Ookeanide ja tegelikult terve planeedi suurimad loomad on kiusvaalalised. Nad söövad (ja roojavad) rohkem, kui bioloogid on siiani arvanud. Ablas elustiil tähendab, et vaalade päästmisega võime eemaldada atmosfäärist igal aastal miljoneid tonne kliima soojenemisele kaasa aitavaid süsinikuühendeid.

Pärast kuudepikkust rännakut jõuab 30 meetri pikkune sinivaal Antarktise mandrit ümbritsevatesse vetesse. Pikk reis troopilistest soojadest meredest külma Lõunamerre on suure mere­imetaja näljaseks muutnud. Ta on saabunud just õigel ajal, sest ookean palub ta kohe lauda. Vaala ette ilmub hiiglaslik parv, mis koosneb tillukestest roosakatest koorikloomadest. Need on hiilgevähilised ehk krillid.

Vaal laksab sabaga ning sööstab parve poole. Siis avab ta oma määratud lõuad ning laseb 110 tonnil veel ja hiilge­vähkidel suhu voolata. Tema ülalõualuus on peened kiused. Nüüd surub vaal vee suust välja, hiilgevähikesed jäävad aga kiuste taha kinni ja neist saab vaala kõhutäis. Ta neelab need alla ja sedasi on pruukost võetud. Suure looma suur kõht on siiski veel tühi ning nõnda asub ta järgmist krilliparve otsima.