Euroopat ootab ees teatud maapõueressursside põud ja meie loodus­varad võivad mängida olulist rolli selle kriisi leevendamisel. Eesti Mäeseltsi auliikmeks valitud Tallinna tehnikaülikooli geoloogia instituudi vanemlektor Erik Väli ütleb, et Eesti maapõueressursside kasutuselevõttu takistab tasakaal riigi ja kohalike omavalitsuste huvide vahel. 30 aastat Eesti suurimas põlev­kivi­kaevanduses töötanud Erik Väli on juhtinud 1500 kaevandustöötajat ning tema ajal kaevandati aastas 9 miljonit tonni põlevkivi. Nüüd on põlevkivi kaevandamise mahud vähenenud ja energiaettevõtted mõtlevad üha rohkem sulandumisest Euroopa Liidu rohe­pöördesse.

„Eesti mäendus integreerub suurel määral Euroopa mäendusvaldkonda ja sõltub selle käekäigust,“ ütlebv Väli tehnikaülikooli teadusuudises. „Meie maavarade kaevandamise perspektiivi mõjutab Euroopa Liidu suund rohe­pöördele. Tõenäoliselt pannakse Euroopa Liidus paika maardlad, mida ja millal kaevandama hakatakse, et säilitada tarneahelate jätku­suutlikkus. Tuleviku maavaratööstus mõjutab vähem keskkonda ja tagab ressursside kokkuhoiu tulevastele põlvedele.“

ELil on nimekiri kriitilistest toormetest, mis on ühenduse jaoks strateegiliselt tähtsad ning suure varustuskindluse riskiga. Need toormed on loodusressursid, mis võimaldavad ühis­konnal kasutada kõrgtehnoloogilisi lahendusi. Neid kasutatakse näiteks meditsiiniseadmeis ning elektroonika- ja lennutööstuses. Väli sõnul imporditakse kriitilisi toormeid praegu peamiselt Hiinast, Venemaalt ja Brasiiliast.