Selleks, et niisuguse tulemuseni jõuda, vaatasid teadlased läbi tohutu hulga kulli ja kirja viskeid, lausa 350 757. USA matemaatiku Persi Diaconise töö tulemusest on selgunud, et asja tuum seisneb selles, kuidas münt üles visatuna õhus käitub. 

“Diaconise mudeli kohaselt põhjustab pretsessioon (pöörleva objekti pöörlemistelje orientatsiooni muutumine – toim.) seda, et münt veedab õhus rohkem aega niiviisi, et selle esialgu ülevalpool olnud külg on ka õhus kauem üleval,” kirjutavad teadlased oma uurimistöös, mis on veel retsenseerimata. “Tulemusena on suurem tõenäosus, et münt langeb samale küljele, millel see alguses oli.”