Marsil saab astronautidele hapnikku toota
Et tuleviku Marsi-missioonide astronaudid ja ehk ka uusasukad ei peaks hakkama reisile hapnikuballoone kaasa tarima, on oluline, et seda hingamiseks tarvilikku gaasi oleks võimalik toota naaberplaneedil kohapeal. Katsete varal on selgunud, et see on võimalik.
© JPL-Caltech / NASA
EBBE RASCH
1. JAANUAR 2022
Pea aasta tagasi ehk 18. veebruaril 2021 laskus Marsile Jezero kraatrisse kõigi aegade keerukaim Marsi-kulgur. Selle pardal on hulganisti murrangulisi instrumente, millest vast üks tähtsaimaid on MOXIE (Mars Oxygen ISRU Experiment). Aparaat saadeti Marsile ülesandega proovida seal hapnikku toota. Eksperiment on siiamaani olnud edukas ning on leidnud kinnitust, et punase planeedi atmosfäärigaasidest on võimalik tõesti hapnik kätte saada.
Marsi atmosfäär on 100 korda hõredam kui Maal ning koosneb pea eranditult süsihappegaasist (CO2), olles seetõttu inimesele kõike muud kui ideaalne. See tähendab, et nii inimestele hingamiseks kui ka raketikütuseks (eeldusel, et astronaudid tuuakse Marsilt koju tagasi) vajalik hapnik tuleb saada kusagilt mujalt. Kogu vajaliku hapniku Maalt kaasa võtmine oleks mõeldamatu ning seetõttu konstrueeritigi MOXIE, mille ülesanne on Marsil hapnikku toota. MOXIE teeb seda, muundades süsihappegaasi elektrokeemiliselt vingugaasiks ja hapnikuks. Esimene katse näitas, et ülesanne on täitsa täidetav. Pärast kahte Marsil veedetud kuud asus MOXIE tööle ja tootis umbes viis grammi hapnikku. Selle puhtus oli peaaegu sada protsenti ja sellest kogusest piisab inimesele kümneks minutiks hingamiseks.
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Taanis, Norras, Soomes, Islandil, Lätis, Leedus ja Hollandis.