Pikakarvaline londiline, kelle eluteel läbitud kilomeetreid ja marsruute analüüsiti, elas umbes 17 000 aastat tagasi praeguse Alaska aladel. Mammuti käigud said selgeks, kui teadlased uurisid üksikasjalikult tema võha kasvukihte, mille põhjal sai mammuti liikumisteed välja selgitada. Selgus, et mammut liikus suurel maa-alal ja kokku rändas ta oma eluajal 80 000 kilomeetrit. See vastab umbes kaheksale kilomeetrile päevas, ühtlasi kahele tiirule ümber Maa.

Teadlased analüüsisid strontsiumi isotoopide sisaldust mammuti võhas. Nende looduslikult esinevate radioaktiivsete ainete sisaldus varieerub paikkonniti. Nii varieerus ka selle mammuti söödud taimede strontsiumisisaldus olenevalt sellest, kus need taimed kasvanud olid. Seejärel ladestus strontsium looma vägevates võhkades.