Maailma suurim kosk asub vee all

Sellest fenomenaalsest loodusnähtusest teatakse veel üsna vähe, kuid teadlased proovivad seda viga parandada.

© Jonpeña22/Wikimedia Commons

SØREN ROSENBERG PEDERSEN

7. NOVEMBER 2023

Kui me räägime suurtest koskedest, siis kerkib silme ette peaaegu kilomeetri kõrgune Angeli juga Venezuelas või mürisev, vikerkaartega pärjatud Victoria juga Aafrikas Zambezi jõel.

Aga kui me avardame oma vaadet, siis näeme, et suuri koski ja jugasid leidub ka veepinna all, maailma ookeanides. Õigupoolest peitub merepinna all nii võimsaid koskesid, et isegi suurimad maapealsed joad sõna otseses mõttes kahvatuvad veealuste kõrval.

Võib-olla oled sa näinud hämmastavaid fotosid (vaata allpool olevat pilti) Mauritiuse lõunarannikul nähtavast veealusest kosest? Kuigi Mauritiusel on veealune juga nähtav selles langeva liiva tõttu ning sealne veealune kosk on oma mõõtmeilt üsna tagasihoidlik, annab see üsna hästi aimu, millised võivad inimsilmale välja näha tõeliselt suured veealused kosed.

Mauritiuse vulkaanisaare lõunatipus on veealune kosk hästi jälgitav, sest vesi haarab seal kaasa liiva.

Jonpeña22/Wikimedia Commons

7500 korda Narva jõest suurem

Maailma suurima kose nimi on Gröönimaa Pump. See võimas veealune kosk asub Taani väinas Islandi ja Gröönimaa vahel. Kosk langeb umbes kolme kilomeetri sügavusele ning ühes sekundis langeb selles umbkaudu kolm miljonit kuupmeetrit vett. Võrdluseks – Eesti suurima vooluhulgaga Narva jões liigub ühes sekundis 400 kuupmeetrit vett, seega langeb Gröönimaa Pumbas ühes sekundis ligikaudu 7500 korda rohkem vett kui voolab Narva jões.

Külmadel põhjapoolsetel laiuskraadidel pinnavesi jaheneb ja muutub tihedamaks. See muudab vee raskemaks ja paneb ta allapoole vajuma ning suunab veevoolu lõuna poole.

Gröönimaa Pump on nii suur, et see mõjutab väga oluliselt kogu maailmamere temperatuure ja soolsust ning seeläbi ka Maa kliimat. Uurijate teadmised selle fenomenaalse loodusnähtuse kohta on võrdlemisi napid, kuid okeanograafid soovivad seda nüüd muuta.

Uuritakse kose mõju kliimale

Gröönimaa Pumba põhjalikumaks uurimiseks viisid Barcelona ülikooli teadlased tänavu juulis ja augustis läbi suuremat sorti ekspeditsiooni. Okeanograafiline projekt FAR-DWO, mille raames mainitud ekspeditsioon sooritati, jätkub vähemalt 2024. aasta sügiseni.

„Seni oleme uurinud selle hiiglasliku kose mõõtmeid. FAR-DWO projektiga soovime sukelduda seni uurimata valdkondadesse,“ ütlevad Barcelona ülikooli teadlased David Amblàs ja Anna Sanchez-Vidal.

“Me hakkame uurima seda, kui suurt hulka setteid kosk liigutab ja seda, milline roll on kosel merepõhja reljeefi kujundamisel,“ lisasid hispaanlased. Uuringu tulemusi loodavad teadlased kasutada selleks, et paremini mõista, kuidas külm arktiline vesi mõjutab mõjutab ookeani põhja langedes ülejäänud maailmamere vee ringlust ja seeläbi ka Maa kliimat.

Loe ka neid artikleid

Sildid artikli lõppu

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress