Kesk-Aafrikas asuv Kivu järv on maagaasi varakamber, kust seda odava energiaallikana ammutatakse. Nüüd aga annavad teadlased häiret, sest järv sisaldab ka suurel hulgal süsihappegaasi, mis võib vetesügavusest plahvatuslikult välja paiskuda.
© Shutterstock
NIELS HALFDAN HANSEN
1. AUGUST 2022
Üle Kameruni laiub rahulik, soe öö. Nyosi järve siledalt, vaikselt veepinnalt peegeldub kuuvalgus.
Äkki hakkab vesi just kui nõiaväel mullitama, nagu oleks keegi järve torganud hiiglasliku keeduspiraali. Mullid, mis järve põhjast kerkivad, koosnevad süsihappegaasist, ning kui need veepinnale jõuavad ja lõhkevad, pääseb gaas vabaks. Süsihappegaasi on palju, lausa sadu tuhandeid tonne. See on õhust raskem ning hakkab tasapisi kõrgel, kustunud vulkaani nõlval asuva järve kohalt ümbritsevatesse küladesse ja karjamaadele vajuma.
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Taanis, Norras, Soomes, Islandil, Lätis, Leedus ja Hollandis.
© 2022 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud