Lindude, eelkõige väikeste värvuliste lisatoitmine on üle maailma väga levinud. Seda soovitavad mitmed tuntud ja usaldusväärsed linnuühingud nagu näiteks Suurbritannia BTO (The British Trust for Ornithology) ja RSPB (Royal Society for the Protection of Birds) ning Cornelli ornitoloogialabor USA-s. Et linnuäris liigub palju raha, annab alljärgnevalt annab Linnuvaatleja portaal (linnuvaatleja.ee) nõu, kuidas talvise lisatoitmise abil linde kõige paremini aidata.

Et oma aias võimalikult paljusid erinevaid liike näha, peab pakutav toit olema mitmekesine. Kõige tavalisem talvine lisatoit on väikestele värvulistele pekk ning päevalilleseemned, kuid hästi sobivad ka rasv, maapähklid, kaerahelbed, hirss. Katsetada võib erinevate toitudega, aga need peavad kindlasti olema maitsestamata – vürtsikas ja soolane toit (ka leib) ei sobi lindudele üldse. Ka vett sisaldav toit pole hea, sest läbi külmununa ei ole see lindudele kättesaadav ning soojaga rikneb kiiresti. Samuti ei pakkuda riknenud toitu, vaid väljapandu peab olema värske. Toidumaja tuleb kindlasti regulaarselt puhastada.

Toidumaja üles seades või rasvapalle riputades peab arvestama lindude turvalisusega – toitu madalale või maha pannes võivad nt kassid suureks ohuks olla. Keset lagedat välja on jälle näiteks röövlindudel hõlbus toituvaid linde püüda, seetõttu võiks toitmiskoha läheduses olla põõsaid, kuhu linnud saaks vajadusel peituda. Rasvapalle on kõige targem spetsiaalse traadist rasvapallihoidjaga üles riputada, sest üldjuhul leiavad ka harakad ja varesed juba mõne päevaga toitmiskoha üles ning viivad ainult peenikese võrguga ülesse riputatud rasvapalli hetkega kaasa.