Tallinna tehnikaülikooli mere­füüsika osakonna teadlased Taavi Libliku juhtimisel uurisid Liivi lahes (pildil uurimislaev Salme) toimuvaid protsesse, et mõista seal tekkiva hapnikuvaeguse tagamaid. Hiljuti avaldasid nad uuringu, mis ilmus teadus­ajakirjas Frontiers in Marine Science.

Hapnikupuudus mõjutab tugevasti mere­keskkonda ja on üks tõsisemaid inimtekkelise reostuskoormusega kaasnevaid nähtuseid. Kui hapnikusisaldus väheneb allapoole kriitilist piiri ja tekib hapnikuvaegus (hüpoksia), mõjutab see mere elusolendeid ja nende elupaiku. Liivi lahes on hapnikuvaegus hooajaline ja teada­olevalt ei juhtu seda ka igal aastal. Seni aga on hapniku­vaeguse kestuse ja ajas muutumise kohta teada vähe, sest pidevaid mõõtmisi polnud varem tehtud.

Nüüd paigaldati Liivi lahe süvakihti ehk 50 meetri sügavusele autonoomne seade, mis registreeris hapniku kontsentratsiooni ja teisi veesamba näitajaid tunnise intervalliga. Hapniku­­puudus hakkab tekkima kevadise pinna­­kihi vee soojenemisel ja süveneb kuni sügiseni. 2021. aasta mõõtmised näitasid, et hapnikupuudus võib Liivi lahe põhjakihtides suvel-sügisel olla valdav. Hüpoksia registreeriti 71 päeval. Andmestiku põhjal tuvastati juhtumeid, kus hapnikusisaldus ajutiselt suurenes. Need olid seotud Läänemere ava­osast Irbe väina kaudu voolanud veemassi saabumisega Liivi lahe põhjakihti. Sisse­voolude mõju jäi tagasihoidlikuks, sest Lääne­mere avaosast pärit vesi segunes Liivi lahe hapniku­vaesema veega ja teel avaosast Liivi lahte tarbiti osa hapnikku ära.