Laupäeva öösel on orioniidide meteoorivoolu tippaeg

Kui ööl vastu pühapäeva on seal, kus viibid, pilvitu taevas, võid pea kuklasse ajada ja üles kiigata. Ehk õnnestub mõnd “langevat tähte” näha. 

© Shutterstock. Orioniidid

MADIS AESMA

20. OKTOOBER 2023 

Orioni tähtkuju suunalt lähtuv meteoorivool, mille tipphetk on alati oktoobri viimasel dekaadil, koosneb ühtedest kiirematest ja eredamatest “langevatest tähtedest”. Need meteoorid ehk helendavad jutid taevalael on pärit Halley komeedi sabast.  Maa liigub oma kosmilisel teekonnal igal aastal läbi kiviklibuse rusu- ja tolmupilve, mis komeedi tuumast aurustunud ja selle orbiidile maha jäänud on. Kui need kivikesed Maa atmosfääri satuvad ja süttivad, ongi tulemuseks ergav jutt ehk meteoor. Tavaliselt tekivad meteoorid 70-130 km kõrgusel Maa pinnast.

Halley komeet on Maalt nähtav 75-76 aasta tagant. Nii on see ainus tuntud lühikese perioodiga komeetidest, mida inimene oma eluea jooksul kaks korda ihusilmaga näha võib. Halley orbiit ümber Päikese on tugevalt elliptiline, selle periheel ehk Päikese massikeskmele lähedasim punkt on vaid 0,6 astronoomilist ühikut (üks astronoomiline ühik ehk AU on Päikese ja Maa vahemaa). Järgmisel korral on komeet Päikesele nii lähedal 2061. aasta juulis. 

Sabatäht läheb periheelis läbi Merkuuri ja Veenuse vahelt. Halley komeedi orbiidi Päikese massikeskmest kaugeim punkt ehk afeel on aga võrdne umbes Pluuto kaugusega.

Orioni tähtkuju, mida vanad eestlased Koodiks ja Rehaks kutsusid, tõuseb ida-lõuna suunal silmapiiri kohale pärast südaööd. Seetõttu on ka orioniide mõtet öötaevast otsida pigem vastu hommikut. 

Loe ka neid artikleid

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress