Ilmnes, et umbes aastail 1525–1504 eKr valitsenud vaarao, kes oli surres 35aastane, oli olnud 169 sentimeetri pikkune, samuti, et ta oli ümber lõigatud ning tal olid suus heas korras hambad. Sidemekihtide vahelt leiti 30 amuletti ja ainulaadne kuldhelmestega kaunistatud kuldne vöö, nagu iseloomustas haruldast leidu Kairo ülikooli radioloogiaprofessor Sahar Saleem.
Vööl võis olla Egiptuse endise muististe ministri ja muumiat puudutava teadustöö ühe autori Zahi Hawassi sõnul maagiline tähendus. Amulettidel oli igaühel konkreetne ülesanne, millega need pidid surnud valitsejat hauataguses maailmas abistama.

18. dünastiasse kuulunud Amenhotep I laiendas Egiptuse valdusi lõunasse, haarates enda valitsemise alla tänase Sudaani põhjaalad ehk Nuubia. Vaarao algatas ka ehitusprogrammi, mille tulemusel püstitati ja laiendati mitut templit. Miks vaarao suri, ei ole teada, sest kompuuter­­tomograafiaga ei leitud tema kehalt mingeid ta eluajast pärit vigastusi ega puudeid.

Samuti ei osata öelda seda, kuhu vaarao esialgu täpselt maeti. Küll on teada see, et ta võis end ühe esimese valitsejana matta kaljuhauda Teeba läänekaldal. Kuna sinna maeti hiljem teisigi valitsejaid, sai see paik nimeks Kuningate org.