1970ndail Kuult kogutud kivimite uued analüüsid näitavad, et Kuul pole kunagi kaitsvat magnetvälja eksisteerinud. Tuleviku Kuu-missioone silmas pidades on see hea uudis.
© Shutterstock
EBBE RASCH
1. MÄRTS 2022
49 aastat pärast seda, kui viimane astronaut Kuult lahkus, on NASA Apollo-missioonide ajal kogutud proovide uued analüüsid muutnud fundamentaalselt meie arusaama Kuu geoloogilisest eelajaloost.
Praegu ei ole Kuul erinevalt Maast magnetvälja, mis kaitseks selle pinda kosmilise kiirguse eest. Kui astrogeoloogid 1970ndail Kuult kaasa toodud kivimiproove analüüsisid, järeldasid nad, et 3,7 miljardit aastat tagasi oli meie kaaslasel väga tugev magnetväli. Järeldus põhines sellel, et teadlased leidsid Kuult pärit kividest selgeid märke magnetismist. Seepärast hindasid nad toona, et Kuul pidi olema geodünamo – elektrit juhtiv sulaaine sügaval taevakeha sisemuses, mis tekitas elektromagnetina püsiva magnetvälja. Uued analüüsid aga näitavad, et tookord teadlased siiski eksisid. Osalt teame nüüd, et Kuu tuum on geodünamo tekkeks arvatavasti liiga väike ja kompaktne, teisalt on vanade kivimiproovide magnetismile palju tõenäolisem seletus. Mittemagnetilised kivimid muutusid nimelt magnetiliseks, kui need magnetismiga kokku puutusid, ning see juhtus, kui Kuud pommitasid miljardeid aastaid magnetilistest ainetest koosnevad komeedid.
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Taanis, Norras, Soomes, Islandil, Lätis, Leedus ja Hollandis.
© 2022 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud