Konsulteerisime Tartu ülikooli geograafi Jaan Pärnaga, kes ütles, et sõna „kõrb“ on eesti keeles igivana ja tähistas esialgu inimtühja ala, st peamiselt paksu metsa. Seda käänati toona kõrb : kõrve. Tänapäevasesse tähendusse läks see Anton Thor Helle piiblitõlkes (1739). Inimestele oli tarvis kuidagi selgeks teha, kus Jeesus nelikümmend päeva veetis, ning lähim vaste oli paks inimtühi mets. Et metsa jaoks oli teisi sõnu veel, aga kõrbe jaoks mitte, läks algne tähendus kõige kaduva teed ja asendus hõreda taimkattega ökosüsteemi või maastikutüübi tähendusega.

Tänases mõistes lähimad külmakõrbed asuvad (Tallinna kesklinnast arvates) Teravmägedel, mille lõunatipp jääb u 1900 km kaugusele, ja Novaja Zemlja põhjasaarel, mis jääb umbes 2100 km kaugusele. Lähim kuumakõrb on Kaspia alamiku kõrb, mis asub u 1900 km kaugusel. Euroopa Liidu maadest, eriti Hispaaniast, leiab poolkõrbeid. Seal võttis Itaalia režissöör Sergio Leone üles oma nn spagetivesterneid, mille tegevus toimus USA edelaosas. Need asuvad siiski üle 2500 km kaugusel.