Pilved moodustuvad siis, kui veeaur tõuseb õhku ning jahtub kõrgemates õhukihtides maha. Jahtumise tagajärjel kondenseerub veeaur väikesteks kergeteks nn pilvepiiskadeks. Need on endistviisi piisavalt kerged, et õhuvoolud jõuaks neid üleval hoida, ning alles siis, kui pilvepiisad on ühinenud piisavalt suurteks piiskadeks, hakkab vihma sadama.

Meteoroloogid eristavad 27 tüüpi pilvi, mis on olenevalt pilvede kujust ja kõrgusest taevas jaotatud kümnesse kategooriasse. Neli neist võivad kaasa tuua vihma, aga enim tähelepanu väärivad saju kontekstis madalal rippuvad kihtsajupilved. Nendes on vee­piiskade tihedus nii suur, et neist tungib läbi vähem valgust, mistõttu on pilv tumedam. Sellises pilves on niiskusesisaldus küllastumise lähedal, ja kui piisad langema hakkavad, tuleb pikk ja ühtlane vihmasadu.