Me tunneme, kuidas ninas miski kõditab, ning veidi aja pärast tuleb … atsihh! Aevastus­refleks on oluline, et me vabaneksime hingamis­teedes leiduvatest segajatest ja võõrkehadest, olgu need siis karvad või tolm. Samuti saame nii lahti kahjulikest haigusi tekitavatest mikro­organismidest. Näiteks heinapalavikku põdevaid inimesi ärritab ja segab see refleks tugevasti. Mõnele, näiteks neile, kel on diagnoositud õhkrind ehk pneumotooraks või aneurüsm ehk arteri­laiend, mis võib lõhkeda, võib aevastamine osutu­da isegi eluohtlikuks.

Aevastamist kontrollib ajutüvi. See on aju osa, mis ühendab peaaju seljaajuga. Kui ajutüvi saab ninasõõrme närvirakkudelt signaali, et ninas on midagi, mis sinna ei kuulu, edastatakse see info kopsudele ja diafragmale. Need tekitavad aevastuse. Tung aevastada on eriti suur sellisel juhul, kui inimene on nakatunud mõne viirusega või kui tal tekib mille­gi vastu allergiline reaktsioon. Üksainus aevastus võib hingamisteedest välja paisata u 40 000 viirust sisaldavat piisakest, mis võivad õhku hõljuma jääda kuni kümneks minutiks ning liikuda selle ajaga 7–8 meetri kaugusele. Võrdluseks: köhimise või viis minutit kestva vestluse ajal jõuab inimest ümbritsevasse õhku u 3000 piisakest. Seega on aevastamine viiruse jaoks ideaalne levimisviis.