Kuidas inimene aevastab? Kas aevastuse tagasihoidmine on ohtlik?
© Shutterstock
MORTEN KJESRIDE POULSEN JA JENS E. MATTHIESEN
1. APRILL 2023
Me tunneme, kuidas ninas miski kõditab, ning veidi aja pärast tuleb … atsihh! Aevastusrefleks on oluline, et me vabaneksime hingamisteedes leiduvatest segajatest ja võõrkehadest, olgu need siis karvad või tolm. Samuti saame nii lahti kahjulikest haigusi tekitavatest mikroorganismidest. Näiteks heinapalavikku põdevaid inimesi ärritab ja segab see refleks tugevasti. Mõnele, näiteks neile, kel on diagnoositud õhkrind ehk pneumotooraks või aneurüsm ehk arterilaiend, mis võib lõhkeda, võib aevastamine osutuda isegi eluohtlikuks.
Aevastamist kontrollib ajutüvi. See on aju osa, mis ühendab peaaju seljaajuga. Kui ajutüvi saab ninasõõrme närvirakkudelt signaali, et ninas on midagi, mis sinna ei kuulu, edastatakse see info kopsudele ja diafragmale. Need tekitavad aevastuse. Tung aevastada on eriti suur sellisel juhul, kui inimene on nakatunud mõne viirusega või kui tal tekib millegi vastu allergiline reaktsioon. Üksainus aevastus võib hingamisteedest välja paisata u 40 000 viirust sisaldavat piisakest, mis võivad õhku hõljuma jääda kuni kümneks minutiks ning liikuda selle ajaga 7–8 meetri kaugusele. Võrdluseks: köhimise või viis minutit kestva vestluse ajal jõuab inimest ümbritsevasse õhku u 3000 piisakest. Seega on aevastamine viiruse jaoks ideaalne levimisviis.
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Taanis, Norras, Soomes, Islandil, Lätis, Leedus ja Hollandis.
© 2022 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud