See, et suvi on äikese­tormide kõrghoogaeg, on tõesti seotud külmade frontidega – piirkondadega kõrgel troposfääris, kus temperatuur on aastaaja kohta ebaharilikult madal. Troposfäär piirneb altpoolt maapinnaga ja ülaltpoolt stratosfääriga, mis algab umbes 15 kilomeetri kõrgusel. Külmas frondis on õhurõhk tihti madalam kui seda ümbritsevas õhus ja seepärast nimetavad meteoroloogid külma fronti mõnikord ka kõrgtsükloniks.

Ehkki külm front paikneb mitme kilomeetri kõrgusel, võib see mõjutada maapinnal valitsevat ilma mitut moodi olenevalt sellest, millise piir­konna kohal see paikneb. Kui näiteks suvel tekib Euroopa kohale külm front, võivad kujuneda selle all võimsad äikesepilved. Põhjus on selles, et külma frondi õhk on külm ja rõhk madal. Seetõttu tõuseb soe ja niiske suveõhk üles, kus see toidab äikesepilvi. Samas langetab ülespoole tõusev õhk rõhku kaugemal all, nii et seal tekib madalrõhk­kond ehk tsüklon. Selle ümber tekivad frondid, ning kui külm front on Kesk-Euroopa kohal, võib madal­rõhkkond tõmmata palju sooja õhku lõunast Põhjamaade kohale.