Kuidas tekivad rabalaibad?

Teadlased on saanud rabalaipu uurides Põhja-Euroopa muistsete elanike toidu, kommete ja rituaalide kohta palju teada. Kuidas on võimalik, et need on pärast aastasadu pinnases vedelemist nii hästi säilinud?

© Shutterstock

ESBEN SCHOUBOE

2. DETSEMBER 2023

Rabalaibad tekivad loodusliku mumifitseerumisprotsessi käigus. Surnu teatud kehaosad säilivad, mitte ei mädane ega saa mikro­organismide roaks, nagu juhtub tavalisse mulda maetud laibaga. Kõige paremini säilinud rabalaibad on leitud kõrgsoodest ehk – nagu nimetuski ütleb –rabadest, mis saavad oma vee ainult sademetest, mitte põhjaveest. Raba on ülimalt toitainevaene keskkond, nii et seal saavad hakkama ainult vähesed taimeliigid, näiteks turbasammal, kanarbik ja villpea. Surnud taimed moodustavad veest küllastunud materjali turvast, mis võib kasvada mitme meetri paksuseks. Just turba seest rabalaipu leitud ongi, kõige enam Skandinaaviast, Põhja-Saksamaalt ja Briti saartelt.

Surnukehad on enamasti nii hästi säilinud, et tuhandeid aastaid hiljem on isegi nahk, juuksed ja mao sisu alles. Üks seletus on, et rabas valitseb happeline, hapnikuvaene ning külm keskkond, mis ei lase orgaanilisel materjalil laguneda.

Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Taanis, Norras, Soomes, Islandil, Lätis, Leedus ja Hollandis.

LOGI SISSE kui juba tellid!

Kingitus väärtusega 53€!

Telli Imeline Teadus kuumaksega 10,95€ ja saad 53 eurot väärt kingituse!

  • Uudised sinu telefonis/arvutis iga päev
  • Paberajakiri iga kuu
  • Digitaalne arhiiv teemade sügavuti uurimiseks
  • Hariv lugemine kogu perele, koolilapsest vanaema-vanaisani
  • Püsimaksega tasud ühe kuu kaupa
Telli

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress