Kui sa kuuled lennukimootori müra, siis see heli seisneb tegelikult nähtamatutes rõhulainetes, mis levivad ringjalt heliallikast läbi õhu. Igasugune heli tekib ja levib siis, kui mingi objekt võngub, pannes seeläbi võnkuma ka end ümbritseva õhu osakesed. Need omakorda mõjutavad järgmisi osakesi ja lõpuks jõuab võnkumine kõrva trummikileni. Võnkumise levimist keskkonnas nimetatakse laineks.

Olenevalt sellest, kui kiiresti lennuk lendab, surutakse kokku liikuva lennuki nina ees lennukist lähtuvad helilained. Mida kiiremini lennuk lendab, seda rutemini jõuab see järele helilainetele, mis on lennuki enda tekitatud. Seda rohkem surub lennuk helilaineid oma nina ees kokku. See tähendab, et lennuki nina ees on kõrgem helisagedus ning taga madalam. See sagedus, mida meie kuuleme, sõltub heli tekitava allika liikumis­kiirusest ja suunast ning ka vaatleja (või kuulja) liikumiskiirusest ja suunast. Seda efekti nimetatakse Doppleri efektiks ning see on täheldatav näiteks siis, kui kiirabiauto sireen kostab pärast seda, kui auto on meist möödunud, madalamatoonilisena. Selle abil saab seletada sedagi, kuidas lennuk heli­barjääri läbib.