Kevadel ja suvel pommitab meid vahel rahesadu. Kuidas jäised raheterad üldse tekivad, kui muidu on õhk nii soe?
© Shutterstock
JENS E. MATTHIESEN
1. JUUNI 2022
Üldiselt moodustuvad raheterad suurtes äikesepilvedes ja koosnevad allajahtunud veepiiskadest. Allajahtunud vesi on vedel, kuigi selle temperatuur on alla külmumispunkti. Sellise vee temperatuur võib enne jäätumist olla isegi –48 ˚C. Allajahtunud vesi tekib atmosfääris tihti imepisikeste piiskadena. Need piisad ei külmu seepärast, et koosnevad väga puhtast veest. Sedavõrd puhtas vees pole kondensatsioonituumi, mille ümber jääkristallid saaksid kasvama hakata. Need tuumad on mõne muu vedeliku piisad või tahked kehakesed, näiteks tolmukübemed. Nende pinnale võib allajahtunud vesi jäätuda kristallide kujul ning siis tekivad raheterad.
Kui jahtumise ajal häirivad vett suured liikumised, võivad jääkristallid tekkida ka ilma kondensatsioonituumadeta. Atmosfääri temperatuur on seda madalam, mida kõrgema kihiga on tegu. Tugevad üles suunduvad õhuvoolud võivad väikesed veepiisad kanda kõrgusele, kus temperatuur on alla 0 °C. Meie laiuskraadil juhtub see kevadel ja suvel ning tavaliselt piisab sellest, kui piisad on paari kilomeetri kõrgusel maapinnast. Kuna suurte vihmapilvede kõige kõrgem osa võib olla isegi 12 kilomeetri kõrgusel, on temperatuur suures osas pilvest alla külmumispunkti. Kui allajahtunud vee piisad pilves üksteist tabavad, piisab sellest nende häirimiseks, nii et nad hakkavad jääkristalle moodustama. Esimesed kristallid tekitavad tuuma ehk rahetera alge, mille ümber koondub aina rohkem kristalle. Kui rahetera põrkab kokku rohkemate allajahtunud veepiiskadega, siis kasvab see ruttu suuremaks. Lõpuks on see nii raske, et langeb maapinnale. Äärmuslikel juhtudel võib raheterade läbimõõt enne alla sadamist kasvada isegi 15sentimeetriseks.
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Taanis, Norras, Soomes, Islandil, Lätis, Leedus ja Hollandis.
© 2022 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud