Huule-suulaelõhe (rahvasuus jänese­mokk) on üldnimetus mitme kaasa­sündinud huule ja/või suulae väärarengu kohta, mis kujunevad lootel välja ema 6.–9. rasedus­nädalal. Lihtsustatult võib öelda, et varases loote­eas luuakse nägu kahe eraldi poolena, millest kummalgi on silm, kõrv ja pool suud. Umbkaudu seitsmendal rasedusnädalal liiguvad need kaks poolt teineteise suunas ning hakkavad kokku kasvama. Moodustuvad suulagi, huuled ja nina.Pärast umbes 10. rasedusnädalat on enamikul lastel need kaks poolt täiesti kokku kasvanud, aga kui need ei jõua lõpuni kokku kasvada, võib tulemus olla lõhe.

Sedasorti väärarengud, mis on omased umbes 0,2 protsendile vastsündinuist, võivad oma ulatuse poolest väga palju erineda. Teadlased ei tea kokkukasvamise ebaõnnestumise täpset põhjust, ent on tulnud välja, et mutatsioonid kaheteistkümnes geenis võivad riski suurendada. Tõenäoliselt annab iga mutatsioon ainult väikese panuse väärarengu tekkesse, nii et isegi siis, kui inimene on sündinud huule-suulae­lõhega, on tema risk väärarengut lastele edasi anda väga väike. Ema suitsetamine raseduse ajal suurendab riski siiski ligikaudu 50 protsendi võrra, mis on seotud sellega, et loode saab vähem hapnikku.