Sellest ajast peale, kui haigust COVID-19 põhjustav viirus SARS-CoV-2 esimest korda maailma väntsutama asus, on muteerumise teel tekkinud sellest mitu varianti. Nagu kõik viirused, nii muteerub ajapikku ka SARS-CoV-2. Mutatsioonid mõjutavad viiruse omadusi suuremal või vähemal määral. Kui osal mutatsioonidel pole viiruse levikule või ohtlikkusele peaaegu mingisugust mõju, siis teised mõjutavad näiteks seda, kui hästi variant levib või kui tõsise haigestumise põhjustab.

Selleks, et viirusevariantide virvarri hallata, klassifitseeritakse need põlvnemise ja mutatsioonide põhjal. Nimed B.1.1.7 ja B.1.617.2 ei ole aga väljaspool teadusringkondi eriti suupärased.

Halvamaiguliste väljendite, nagu Hiina viirus, vältimiseks on Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) otsustanud, et variantidele pannakse nimi Kreeka tähestiku järgi. Seepärast ristiti viiruse esimene variant alfa­variandiks. Omikron on saanud nime Kreeka tähestiku 15. tähe järgi.

Esimesed 12 tähte läksid varasematele variantidele, ent tähtedest nüü ja ksii, mille järjekorranumbrid on 13 ja 14, hüpati üle. WHO vältis neid tähti, kuna nüü kõlab inglise keeles nagu new („uus“) ja ksii on väga tavaline Hiina nimi, mis on ka näiteks presidendil Xi Jinping.