Praegu reostab kosmoseturism planeeti veel üsna vähe. Kolme suurima tegija (Virgin Galactic, Blue Origin ja SpaceX) kommertslennud algasid tasapisi alles 2021. aastal ja seetõttu on neid seni olnud vähe. Võrreldes rahvusvahelise lennunduse kogukütuse­kuluga on kosmoselennunduse saaste osakaal sellest ikka alla ühe protsendi. See muutub tulevatel aastatel, kui näiteks Virgin Galactic hakkab aastas tegema 400 starti, nagu neil on plaanis. Siis muutub reostus märkimisväärseks. Nimelt peab rakett selleks, et end Maa raskusjõust lahti rebida, põletama väga palju kütust. Olenevalt mootori tüübist paisatakse raketistartidel atmo­sfääri nii kahjulikke gaase kui ka tahkeid osakesi. Sagedamini esinevad osakesed on tahm ja alumiinium­oksiid, ent need mõlemad reostuse tüübid mõjuvad atmosfääri jõudnu­na kliimat jahutavalt. Valged alumiinium­oksiidi kübemed peegeldavad päikesevalgust tagasi kosmosesse, must tahm aga neelab päikesevalgust ja muundab selle atmosfääri ülemis­tes kihtides soojuseks. Virgin Galacticu SpaceShipTwo on selline rakett, mille mootorite töö tulemusena jõuab atmosfääri rohkem tahma. Selle mootorit võib võrrelda lõkkega, kus põletatakse vanu rehve.