Neid firmasid, kes pakuvad tavalistele inimestele võimalust kosmoses tiir teha, on juba mitu. Kas suurem arv raketistarte ei tähenda siiski õhusaaste tõsist suurenemist?
© Shutterstock
MORTEN KJERSIDE POULSEN JA JENS MATTHIESEN
1. MAI 2022
Praegu reostab kosmoseturism planeeti veel üsna vähe. Kolme suurima tegija (Virgin Galactic, Blue Origin ja SpaceX) kommertslennud algasid tasapisi alles 2021. aastal ja seetõttu on neid seni olnud vähe. Võrreldes rahvusvahelise lennunduse kogukütusekuluga on kosmoselennunduse saaste osakaal sellest ikka alla ühe protsendi. See muutub tulevatel aastatel, kui näiteks Virgin Galactic hakkab aastas tegema 400 starti, nagu neil on plaanis. Siis muutub reostus märkimisväärseks. Nimelt peab rakett selleks, et end Maa raskusjõust lahti rebida, põletama väga palju kütust. Olenevalt mootori tüübist paisatakse raketistartidel atmosfääri nii kahjulikke gaase kui ka tahkeid osakesi. Sagedamini esinevad osakesed on tahm ja alumiiniumoksiid, ent need mõlemad reostuse tüübid mõjuvad atmosfääri jõudnuna kliimat jahutavalt. Valged alumiiniumoksiidi kübemed peegeldavad päikesevalgust tagasi kosmosesse, must tahm aga neelab päikesevalgust ja muundab selle atmosfääri ülemistes kihtides soojuseks. Virgin Galacticu SpaceShipTwo on selline rakett, mille mootorite töö tulemusena jõuab atmosfääri rohkem tahma. Selle mootorit võib võrrelda lõkkega, kus põletatakse vanu rehve.
Kosmoseturismi kogumõju kliimale pole veel teada, ent on palju viiteid sellele, et rakettide stardid võivad Maa keskmist temperatuuri langetada.
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Taanis, Norras, Soomes, Islandil, Lätis, Leedus ja Hollandis.
© 2022 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud