Maapinnal seistes me Maa kuju ei näe. Seda, et silmapiir on kõver, näeb soodsate tingimuste korral umbes kümmekonna kilomeetri kõrguselt, kus lendavad liinilennukid. Tarvis on pilvitut ilma ja laia vaadet ehk pisikesest lennukiaknast ei piisa, vaid vaatama peaks piloodi kabiinist. Paremini näevad maakera kumerust need sõjaväelendurid, kes saavad lennata 15-30 km kõrgusel. Rahvus­vahelise kosmosejaama pardalt u 400 km kõrguselt näevad astronaudid maakera kumerust juba väga hästi. Selleks, et näha korraga tervet maakera, tuleks tõusta u 1300 km kõrgusele maapinnast, mis on ühtlasi maksimaalne kõrgus, kus inimesed on orbiidil ümber Maa viibinud. Kaugemal on olnud üksnes Kuul käinud Apollo astronaudid (Kuu keskmine kaugus Maast on u 385 000 km – toim). Väga kaugele minnes paistab Maa jällegi pisikese täpina. Inimsilma lahutusvõimet arvestades näeks Maad kerakujulisena vahest kuni paarikümne miljoni kilomeetri kauguseni.