Kuhu kaob vesi mõõna ajal?

Kanadas on lahtesid, kus tõusu ja mõõna vahe on tohutu. Peale Ungava lahe on see vahe väga suur ka Fundy lahes (pildil), ulatudes 16 meetrini.

© Shutterstock

ESBEN SCHOUBOE

3. JAANUAR 2023

Looded on justkui laine, mis teeb 24 tunni ja 50 minutiga meie planeedile tiiru peale.

Kui merevesi mõõna ajal ühest kohast kaob, tähendab see, et kusagil mujal on samal ajal tõus. Loodeid tekitavad Kuu gravitatsiooniline külge­tõmme ja ka Maa ja Kuu pöörlemisest tulenevad tsentrifugaaljõud. Ka Päike annab loodete tekkesse väikese panuse.

Maal esineb nii Kuu poole kui ka Kuust eemale suunatud loodeid. Ülemaailmse keskmisena on tõusu ja mõõna vahe umbes meeter, aga kui vesi surutakse kitsa­le alale, näiteks mõnda fjordi, võib seal erinevus olla üle kümne meetri. Rekord on Kanada Ungava lahe käes, kus tõusu ja mõõna vahe on lausa kuni 16,8 meetrit. 

Loe ka neid artikleid

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress