Sädelevad kivid – roosa kvarts, ametüst, fluoriit ja mäekristall – on viimaseil aastail muutunud esoteerikute seas üha popimaks ning neile on omistatud kõiksuguseid üleloomulikke võimeid. Kristallidel mõistagi selliseid võimeid ei ole ning pole vajagi, sest kristallid on ilma võlujõutagi väga põnevad.
© Shutterstock
SUNE NOVNTOFT
1. MAI 2023
Kristalle leidub kõikjal: looduses, köögilaual, ilutoodetes ja isegi sinu nutitelefonis. Paljud meist seostavad kristalle esimese asjana vääriskividega, mis sädelevad sõrmustes ja teistes ehetes. Tagasihoidlikuma välimusega kristallidest, nagu kvarts, toodetakse mikrokiipe, mida vajavad nutitelefonid ja arvutid. Ja muidugi on veel terve hulk inimesi, kes omistab kristallidele igasuguseid ebamaiseid raviomadusi, ehkki kivid võivad olla pärit samast kopatäiest, mille ülejäänud sisu kasutati telefonide valmistamisel.
Kristall on tahke struktuur, milles aatomid on korrapäraselt paigutunud, ja see korrapärane asetus on korduv. Vast lihtsaimad näited kristallidest argielus on sool ja suhkur. Soola ehk naatriumkloriidi (NaCl) kristallid on kuubilise võrega, milles on positiivse laenguga naatriumiioonid ja negatiivse laenguga kloriidiioonid. Iga naatriumiioon on ümbritsetud kuue kloriidiiooniga ja vastupidi. Kivimina tuntakse naatriumkloriidi kivisoolana. Seda puhastatakse, et lauasool saada.
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Taanis, Norras, Soomes, Islandil, Lätis, Leedus ja Hollandis.
© 2022 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud