Igal aastal saadetakse orbiidile tuhandeid uusi kosmoseaparaate. Meie planeedi kosmiline lähiümbrus on tulvil kõikvõimalikke seadmeid ja ka nende jäänuseid. See segadus võib teha tulevikumissioonidele lõpu. Insenerid kavatsevad lennujuhtide ja prügivedajate abiga korra majja lüüa.
© Shutterstock
MIKKEL MEISTER
8. SEPTEMBER 2023
On 22. september 2020. Äkki hakkab Rahvusvahelises Kosmosejaamas (ISS) kõlama häiresignaal. Mingi objekt on jaamaga kokkupõrkekursil. Seal, 400 kilomeetri kõrgusel maapinnast tähendaks see katastroofi. Sellal, kui astronaudid otsivad pelgupaika evakuatsioonimoodulist Sojuz, käivitatakse jaama rakettmootorid ning need viivad ISSi mõne minutiga ohtlikust tsoonist välja.
Alates 1999. aastast on ISSi astronaudid pidanud tegema selliseid kõrvalepõikemanöövreid 26 korral, et vältida kokkupõrget mõne väiksema või suurema kosmilise romuga neist tuhandeist, mis ümber Maa tiirlevad. Kokkupõrgete oht suureneb kogu aeg, sest inimkond on 1950. aastate teisest poolest saadik lennutanud orbiidile ümber Maa väga palju kosmoseaparaate.
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Taanis, Norras, Soomes, Islandil, Lätis, Leedus ja Hollandis.
© 2022 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud