Kosmilised majakad
2020. aastal registreerisid astronoomid kõigi aegade energiarikkaima plahvatuse: üks kvasar tõi kuuldavale kosmilise aine surmakarje – seda mitte heli, vaid valguse kujul. Uued mõõtmised näitavad, et kvasarid põhjustavad kosmilisi torme, mis võivad aidata leida vastuseid universumi suurimatele mõistatustele.
© M. Kornmesser / ESO
ROLF HAUGAARD NIELSEN
11. AUGUST 2023
Ühe kauge-kauge galaktika südames asuv ülimassiivne must auk hakkas miljoneid aastaid tagasi ümbritsevast ruumist ainet enda poole tõmbama. Musta augu isu aina kasvas ja nii see muudkui neelas enda ümbert tolmu ja gaase, mis enne auku langemist selle ümber keerlesid. Musta augu ehk oma hukatuse poole liikuv aine keerles spiraalsel teekonnal ümber augu niivõrd kiiresti, et selle osakeste vaheline hõõrdumine sundis aine temperatuuri tõusma mitme miljoni Celsiuse kraadini. Vahetult enne auku langemist saatsid elementaarosakesed teele veel viimase meeleheitliku valguskarje, mis lendas läbi galaktika. Ühtlasi tulistas musta augu magnetväli peaaegu valguse kiirusel välja kaks eredasti helendavat kiirgusjuga. Tekkinud oli kvasar – üliaktiivne ja energiarikas galaktikatuum.
2020. aastal vaatles Hubble’i kosmoseteleskoop esimest korda energiarikkaimat kvasarit, mis nende vaatluse ajaloost teada. See ei kanna just kõige suupärasemat nime: SDSS J135246,37 + 423923,5. Andmed näitavad, et kvasarid põhjustavad kosmilisi torme, mis võivad osutuda universumi suurte mõistatuste võtmeks.
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Taanis, Norras, Soomes, Islandil, Lätis, Leedus ja Hollandis.